Kirna matkarada 7 km            

Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Puurmani teeristist Jüriküla poole pöörates. Umbes 5 km pärast tähistab matkaraja algust infotahvel tee ääres, parkimisplatsi kõrval, kus asub ka lõkkeplatsiga puhkekoht. Matkarada lookleb Pedja jõe kallastel, läbides jõeluhtasid ja lammimetsi. Lagedatel luhaniitudel leiame kevadel kullerkupuvälju, siin elavad ja toituvad rukkiräägud, rohunepid ja konnakotkad. Mitmel pool jõe kallastel märkame kopra tegutsemisjälgi. Matkarada läbib ka puisniitusid, kus kevadsuvel saab nautida nii maastikuilu kui ka õitekirevust. Jõgi on matkaraja lähistel loogeterohke ja aeglase vooluga, kohati on levinud roostikud, kus pesitsevad roolinnud ja rootsiitsitajad. Mahlakate pilliroorisoomidega maiustavad metssead. Paiguti on näha kunagisi jõesänge – vanajõgesid – mis pakuvad kudemispaika paljudele kaladele ning kus vee alanedes võib kohata lammimetsas pesitsevat must-toonekurge toitu hankimas. Pedja kaldal leidub rohkesti tulvaveest üleujutatavaid lammimetsi. Silmatorkavaimad neist on lammihaavikud, mida esineb harva nii Eestis kui ka meie naabermaades. Lisaks haavale võib lammimetsa puurindes kasvade veel saar, pärn, künnapuu, jalakas ja tamm. Sageli väändub siin puutüvede ümber humal, metsa all on tavalised seatapp, püsik-seljarohi, maavits ja naat. Pedja jõe äärsed lammimetsad on teadaolevalt Eesti kõige rähnirikkamad paigad. Kohati kulgeb rada läbi tihedate põõsastike, kus valitsevad pajuliigid. Kõrgematel kallaste avavad kevadeti oma valged õied türnpuu ja lodjapuu. Raja kaugeimas punktis aitab jõe ületamisel sinna ehitatud rippsild. Jõe paremkaldal kasvab matkaraja ääres iidseid tammepuid. Üht neist – kaheharulist põlispuud – kutsutakse  Musutammeks. Kunagise metsavahitalu maadele on ehitatud Altmetsa vahitorn, kust saab heita pilgu luhaniidul looklevale Pedja jõele. Samas asub ka lõkkeplats. Matkaraja läbimiseks kulub 2,5-3 tundi.